Harilik õhtupoolik kodus. Neljane Mari teeb oma igaõhtuseid rutiinseid tegevusi: korjab mänguasjad kokku, peseb oma näo ja hambad, paneb pidžaama selga ja suundub voodisse. Täna õhtul loeb isa talle kaks unejuttu, soovib tütrele head ööd ja kustutab tule. Kohe, kui isa on jõudnud end elutoa diivanile istuma sättida, kuuleb ta Mari häält: “Issi, ma tahan juua.” Isa viib lapsele vett ja istub tagasi diivanile. Mõne hetke pärast kuuleb ta uuesti Mari hüüdmas: “Issi, mul ei tule und!” Vanemad vaatavad teineteisele otsa ja isa lausub nüüd juba veidi pahaselt: “Ole tasa ja jää magama.”
Laps vajab rutiini, et tunda end turvaliselt ja kindlalt
Enamik lapsevanemaid tunnistab, et laste tulek perre lööb nende senise elukorralduse segamini. Tihti püüavad nad siiski trotslikult oma paindliku ajagraafikuga jätkata. Kahjuks pole lapsed nii oskuslikud ajaplaneerijad kui nende vanemad ja vajavad selleks just vanemate suuniseid. Juhul kui lapsel puudub kindel päevane rutiin ja ajakava, näiteks pole kindlat magamaminekuaega, võib vanema käsk magama minna tulla ootamatult ja tunduda ülekohtune. Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Kasvatusteadlased on üsna ühte meelt, et rutiinsete tegevuste sisseseadmine lapsele juba varajases lapsepõlves loob talle arusaama harjumuspärasest käitumisest. Kui paljudes peredes on magamaminek igaõhtune probleemne toiming, siis lahendus on tegelikult lihtne. Järjekindlus ja samade tegevuste kordamine enne magamaminekut ning sarnane magamaminekuaeg õhtust õhtusse rahustab last ja loob talle pikapeale turvalise tunde, et tema vajadused on rahuldatud. Rutiinsete ehk korduvate tegevuste tegemine annab lapsele võimaluse kogeda edu, sest tasapisi saab ta nende tegevustega üha paremini hakkama. See tõstab lapse enesekontrollivõimet ja enesehinnangut.
Vanema elustiil on lapsele eeskujuks
Täiskasvanutena suudame me tavaliselt kontrollida oma elu erinevaid tahke: tööelu, pereelu, sõbrasuhteid ja veel palju muudki. Me oskame leida lahendusi, kui tunneme, et oleme väsinud ja vajame rohkem uneaega; otsustada, millal sööme hommikust ja millal läheme välja. Kuidas tunneksime aga ennast olukorras, kui puudub teadmine, millises järjekorras toimuvad päeva olulised tegevused ja millal täpselt saabub uneaeg? Suure tõenäosusega tunneksid kõik vanemad end sellises situatsioonis ebakindlalt ja ärevalt. Enamasti tunnevad ennast just nii lapsed, kellel ei ole usku, et nende vajadused rahuldatakse. Lapsed üritavad sellistel juhtudel sekkuda, hakkavad muretsema, muutuvad rahututeks ja püüavad saada vanemate tähelepanu. Sageli on tulemuseks lapsevanema pahameel ja lapse ärritunud olek.
Pannes oma lapsele paika kindlate tegevustega päevakava, näitab lapsevanem, et ka täiskasvanu elus on teatud harjumuspärased toimingud, mis aitavad argielu lihtsustada ja oma plaane seada. Rutiini ei tasu alahinnata või lapse jaoks kammitsevaks pidada, kuna lapsepõlves õpitu ja oma vanematelt saadud kogemused on hiljem lapse iseseisvumisele suureks abiks.
Viis põhjust, miks harjutada oma last rutiiniga
Rutiinide sisseseadmine vähendab võimuvõitlust ja stressi, sest vanema soovid ja keelud ei tule lapse jaoks üllatusena. Lapsel on kindel arusaamine sellest, mida tehakse teatud kindlal ajal ja teatud kindlates kohtades (näiteks hammaste pesemine, käte pesemine enne söömist, mänguasjade koristamine enne magamaminekut jne).
Rutiinide õpetamine aitab lapsel tunda end ise rohkem peremehena ja võtta oma tegevuste eest vastutust.
Rutiinid õpetavad lapsele kannatlikkust. Lapsel võib tekkida äkksoov minna näiteks mänguväljakule, aga kui ta teab, et ta käib seal alati koos ema või isaga kindlal pärastlõunal, siis ta ootab, sest teab, et see juhtub kindlasti.
Regulaarsed rutiinsed tegevused loovad lapsele nagu sisemise kella. Lapsel on õhtul kergem uinuda, teades, et päevased tegemised on seljataga, ja lihtsam on ka hommikul kindlal kellaajal ärgata, olles teadlik tegevustest, mis ees seisavad.
Samuti mõjutab lapsele harjumuspäraste rutiinide loomine vanemaid ja nad tunnevad end rahulikumalt. Lapse kindel päevakava võimaldab ka lapsevanemal oma aega paremini planeerida.
Ly Kasvandik, Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert
Allikas: tarkvanem